Kuidas ma ka ei tahaks, kogu maailma ära kujundada ei suuda isegi mina. Minu tööülesannete hulka Tallinna Teeninduskoolis kuulub kokkadele ja teenindajatele infograafika tundide andmine. Tundide maht on piiratud – 16 kontakttunni jooksul tuleb teha parim. Enamasti jäävad õppijate oskused 2. kooliastme tasemele, kus pinginaabrid üksteiselt jäneseid maha joonistasid või vihikuservi ja tagumisi külgi animekangelastega täitsid. Sellest kõigest jääb infograafika kujundamise puhul väheseks – minu vähesed tunnid on lõimitud üheks mooduliks kalkulatsiooni ja võõrkeelega. Hindamisülesandeks on Teko restoranis publikule õhturestorani korraldamine, mis kenasti võtab kokku tooraine kalkuleerimise, retseptide tõlkimise ning kliendi tähelepanu köögilt ja kohmakavõitu teeninduselt eemale hoidmiseks menüükaartide valmistamise. Menüükaart on enamasti lihtne asjake, ent olen teinud ülesande kokaõpilastele keeruliseks – tahan, et nad suudaksid mõelda nii kahes kui kolmes mõõtmes, olla tehniliselt täpsed ja sooritusi korrata. Senini on parimaks viisiks seda kõike saavutada origami.

kas veis on kala
Kas veis on kala?

Menüü ei saa olla lihtsalt lipsik, kliendil peab olema põnev, kogu tema tähelepanu peaks jääma käeulatusse – eesmärk ikka see, et ta ei hakkaks kohal nihelema ja uurima, kui õigesti on paigutatud nõud, kas vett serveeritakse õigelt poolt ning kõik need teised tuhat pisiasja, mis teevad restoraniõhtu mõnusaks. Paberist volditud menüü lahtiharutamine on kliendile paras käeline tegevus, piisava keerukusastmega menüü tagasivormimine samuti. Voltimise figuurivaliku aluseks on reeglina pearoa tooraine – siga, veis, hirv, lõhe või part. Kui pearoa tooraine õppijat ei kõneta, saab minna eelroa tooraine juurde – kala, krevett vms.

Kõik algab voltimisskeemi digiteerimisest ja sellele elementide paigutamisest
Toidud ühel …
… ja nimed teisel pool.  Ja ongi pingviin! Kihnlaste karvakala ega pingviin pole veel toorainete nimekirjast läbi käinud.

Menüü kujundamine algab sobiva ja piisavalt lihtsa, ent atraktiivse voltimisskeemi otsinguga Googles “origami” või “paper fold” märksõnadega või kohe käed külge M. Steinbergi raamatule “Paberist voltimine“. Järgneb mock-upi voltimine, sellel teksti jaoks sobivate pindade markeerimine, lugemissuuna märkimine. Tallinna Teeninduskoolil Adobe õppijapaketti kasutada pole, nii toimetab iga õppija edasi oma Canva kontoga, kus tuleb luua uus dokument, mille formaat vastab valitud skeemi vajadustele (ruut või ristkülik). Enamasti on esimene komistuskivi ühikud – kohandatud mõõtude puhul esitab Canva ühikuna pikslid, kontoriseadmetega tootmiseks on siiski vaja, et kujundus on loodud millimeetreid kasutades. Arvestama peab printeri paberi söödusuunda – ümberpööre pikemal serval. Edasi on vaja skeemile lisada peakokaga loodud eestikeelne menüü ning sama menüü inglise keeles. Toortõlge Google Translatoriga pole lubatud. Jälgima peab, et mõlema tekstikorpuse puhul on kasutatud sama font samas suuruses. Igal õppijal tuleb toota 6 identset kokkuvolditud menüüd kontoripritneri võimalusi kasutades. Kasutada on silendatud 4CCC valge paber 200 g A3 või A4 formaadis, matt valge 200 g paber A4 formaadis või 120 g Keaykolour Recycled Particle Sunshine A4. Aega on voltimisskeemi leidmiseks, Canvas lahtijoonistamiseks, tekstide ja muude kujunduselementide lisamiseks ning väljaprintimiseks-tootmiseks 6 ak/h.

Kas veis on kala?
Erinevad menüüd

Lisaks toitude nimetustele peavad menüüs koha leidma ka õhtusööki läbi viivate õppijate nimed ja peakokkade-õppemeistrite omad. Enamasti on külalisteks noorte sõbrad või vanemad ning menüüd võetakse meelsasti kaasa. Kas õppijad on sellise ülesande peale rõõmsad? Kindlasti mitte. Küll aga rahul, kui õhturestoran on peetud ja volditud kaartidega klientide esimene tähelepanu võidetud ja turvaliselt kõrvale juhitud.

 

 

By Anu