Mispidi ei lähene – rõivas määrab kandja. Sportlaste särgipidu on kindlasti kõige teravamalt üleval olümpiavormide valikul ja presenteerimisel – viimase paari olümpia rõivad on olnud trendiloovad, funktsionaalsed ja kantavad. ESTONIA kirjaga särke on näha igal rahvaspordiüritusel, lõpuks ometi on hakatud lipuvärve samasuguse vabaduse ja iseenesestmõistetasvusega kandma nagu ameeriklased oma tähti ja triipe. Kõik spordialad ei taha või ei saa mingitel põhjustel liituda EOK olümpiakollektsiooniga, sestap on vajalik luua oma spordiidentiteet masstoodangust parimale valikule. Maastikuvibu laskjatele sai valitud James & Nicholson lühikese varruka ja poollukuga jalgratturisärk. Mudel on püsinud valikus viimased kümmekond aastat ega paista sealt ka niipea kaduvat, nii on võimalik hoida vibulaskjad samas vormis pikema aja vältel – lapsed kasvavad suuremaks ja vanemad inimesed laiemaks.
Kujunduse loomisel lähtusin noolest kui vibulaskmise ühest sümbolist ja märklehe keskmisest osast – X, spot, bullseye, яблочко, Mittelschuss – kuidas keegi seda ringi koos keskkohta märkiva ristiga nimetab. Spottidest ja nooltest kujunesid üsna lihtsalt lillemotiivid, millele lisandusid etnograafilised kaheksakannad. Trükipinnad ees, seljal 2/2 siiditrükk ja varrukadetailil siirdetrükiga.
Sponsorite kuvamiseks jäi paremal varrukal valge keskdetail.
