Teko pole paberkandjal kaarte saatnud alates aastast 2016, nii polnud ka sel korral pääsu digitaalsest jõulukaardist. Majas on traditsiooniks, et juht kirjutab jõululuuletuse, mille inglise keele õpetaja tõlgib. Nii ka seekord. EKAP oli kalendrile leitud, seda enam otsima ei pidanud, aga kujunduses tahtsin säilitada sama stiili. Siit Teko jõulukaart kaaderhaaval. Igale luulereale alla oma pilt ja natuke näpuotsaga plinkivat-pöörlevat pudipadi peale.
Valevad väljad on kauguste taga
linna vangistus ootamas neid
ja kui helbed on akende taga
seisata korraks ja tunneta neid
käes on see hetk, mil tunded ei maga
jõuludeks ikka veel kutsutaks’ neid!
Fields of light are beyond the vistas
Town waits for them feeling entrapped
And snowflakes are so white and listless
You should watch them oh you should stop
Time has come and they call it Christmas
that’s the time when feelings don’t sleep
Ahjaa, staatilist jõulukaarti oli ka vaja, selle sain lõpukaadrist.
